Kui laps kardab kakada.

Kirjutas Printsess21

Mida sellises olukorras tuleks teha, kui laps ei lähe potile vaid peidab ennast, kui tuleb kaka äda. Isegi, kui on näha, et lapsel on kaka äda ja temalt küsida, siis ta vastab eitavalt ja punnib tagasi, et mitte potile minna. Tänu sellele on kõht lapsel alatasa kinni. Olen proovinud sellest rääkida, et laps käiks potil ja andnud Duphalac lahtistit, kuid tulutult. Pole isegi motivatsioonist kasu olnud, kui öelda, et võtan mänguasjad ära.

Tiiu kirjutas:

Ega teil kerge ei ole, kui nii on juba kujunenud. Lastel, kes potti ei taha kakada, on suured hirmud, millest neil endil ning nende vanematel on raske aru saada. Need hirmud ja vastavad teadvustamata seosed on kujunenud palju varem, kuskil ühe-kahe-aastasena. Meeldivatest asjadest ilma jätmine ei aita siin küll kuidagi.

Kui te saate aru, millal on õige aeg potile minna, võiksite proovida julgustada oma poega koos pükstega (või mähkmega) poti peale istuma. Võib-olla suudate olla talle ka rahulikult toeks ja oodata, ehk tuleb midagi püksi sisse. Ega kaka ju tulemata ei saa jääda. Või aitab näiteks sooja duši all pepu pesemine või sooja vee sisse istumine piisavalt lõõgastuda.

Katsetada tasub selliseid olukordi, kus laps tunneb end mõnusalt ja turvaliselt. On neid, kes tahavad olla tingimata omaette ning teisi, kes ei saa ilma emata. Vahel on isal või vanaemal rahulikku kannatlikkust, et aidata suure asja tegemiseks turvatsooni luua ning tegudele kaasa elada.

Potilt tõustes on vaja kindlasti lugupidavalt kiita. Isegi siis, kui seekord ei õnnestunud või seekord jälle(!) ei õnnestunud. Isegi püksi kakamine väärib mõistmist ja rahulolu, kui suurele hirmule vaatamata asi korda saab. Kannatlikkust läheb päris palju vaja. Kogu leidlikkus tuleb koos empaatiaga appi võtta.

Kakamise pärast muretsemine teeb lapse jaoks olukorra raskemaks. Tal on niigi lisaks hirmudele häbi kerge tekkima.

Vahel on nutikam pingest üle saada hoopis kaudsel teel – õrnu ja pehmeid iseloomuomadusi toetades ning püüdes aru saada, millised algsed vajadused üldse püüavad potilkäimise hirmu kaudu endast märku anda. Siinkohal ma küll ei oska midagi konkreetset välja pakkuda, sest iga laps on erinev.